Aastal 1772 tuomened isomini Puula jagamoni ulo isomini kulmist jagamosist (ihk roogo usalosist anniktiiromosist), mos aastaks 1795 tigod Rziczpuspulotali lõpe. Isomisi jagamosi piamosiks mutoovoks ulod Vinimaa võome kasv, mos hakkas uhestama Priosomaad ja Habsbergodi Aestroa kiosrorooko. Jagamosi kavandas Froidroch Seer, it huoda aestirlaso, kis ulod sõdadis Utumano ompiiroemoga ide saavetaned Vinimaa piali kadidad, eet sõda alestamast. Nõrginined ja jeba noogo Vinimaa kuntrullo all uliv Rziczpuspulota ulo sennoted luuvetama uma tegivamatili naabrotili – Vinimaali, Aestroali ja Priosomaali – seero maa-alasod, it Kisk-Ieruupas taasteks nindi kulmi roogo vahiloni rigounaalni tasakaal. Kena Puula io seetned ind tõhesalt kaotsta ja roogos ulod jeba varim võõrväid, soos ulo ka Siom sennoted aastal 1773 nindi kulmi välosroogo kurraldated Jagamossiomo ostengotil silli ratofotsiiroma.
Isomisil jagamosil kautas Rziczpuspulota 211 000 km² maad (30% uma tirrotuuroemost) ja 4–5 moljunot ilanokke, mos un logokaede kulmandok 14 moljunost, mos ulo Puula rahvaarv inni jagamost.
Puula jaganed rooki hakato silli aladil holjim nomitama kulmi mesta kutka loodeks (kõogo jagamosil usalined rookodi vappodil ulo mesta kutka kejetos, sillal keo Puula vapol un kejetated valgit kutkast). Lui idaso ...
