Pülohtpal’

Telgut torvhin!

Telgut torvhin Vopsün Vikipodijuhu, jaedjuhu onciklapodijuhu, kedumbud sub roduktireidu kuike??olo ristitelo! Vopsünkol'?os Vikipodijus am 6985 kirjetest. Kuik kirjetesod ? Edod lohtpalod Ser'aigondezkend / Ombussy / ?????????? Holp far nan-Vops spoukors / ?????? ??????????, ?? ????????? ????????

Biagrufii ?amumuhtad Goagrufii

Istarii Mutomutik Kend

Toda   Tohnalagii   Kuik kutogarijud

Sükut ez' lohtpal': Hëvü kirjetez Kurjul (von.: ???????, ???????) vui Vonümun Kurjul, tüez' aficiulino nimitez — Kurjulun Tuzavuldkend (vonükolol: ?????????? ???????, i?onui?kurjulun kolol: Kurjulun tu?uvultu, livvinkurjulun kolol: Kurjulun tuzuvulde, seamon kolol: Kurjulun tusuvultu), am Vonülui?on Fodorucijun sebjokt, Vonümun ëks' tuzavuldkendai?püi. So mëlëb Ladohli?ho fodoruli?ho ëmbrikha. Kurjulun Tuzavuldkendul am räenaid Urhungol'skun ugjunko püivnaezmul, Valagdun i Loningrudun ugjaidonko sevol, Seamonmunko püivluskmul (798 km), Mermunskun ugjunko pahjai?ol. Kurjulun pahjai?püivnaezmui?od rundud luini?tub Jüvuldmoron Vuegod mori. Tuzavuldkendun pülidn du kuiki? seromb lidn am Potraskai. Olüjidon lege am 622 484 ristited (2018. vadol). Pind am 180 520 nollikkilamotrud. Tai?od hëvüd kirjetesod | legodu onumbu… Püivün fata Art-lidnun ëhthino nüge suron Manto do Geiu-mügon puetkolpüi hümürun uigun, Fujul-sur', Uzari?od surod, Partegulii, 27. hoinke 2020. So am suri?tan kaemos püi?os lidnuspüi. Kucehtudu Todud-ik sinü, mi?o... Ngorelmed am kuiki? ponomb pülidn muil'mus 391 olüjunko? Istari?i? uigai? hündikuhun uroul ali kuhtonz' pindun mädho jül'gos ristiten uroulud imotui?ivutaidon koskos Mul? Ünino am kuhtonz' jürv pindun mädho Ovrapus rindutudon Ludagjürvho? Novandkenduli?on Ëhti?teson vügiuk (erah), vopslüino Unnu Lisicinu epsi ohtutudos Sëvüros paikpali? Püivüi?on vodez am 99,866 % Püivüi?on sistomun vodest? Kurjulun Tuzavuldkendun Ruhvuhulino toutr Potraskai? am ëks'jüino seamonkolino toutr Vonümus? Pifugarun toaromul am 367 oruzveitte?t tadostumi?t? Zebr am kuiki? jürodumb du jëgodumb imotui?ivut Ovrapun kantinontul du jül'gmüino ovrapuluino mochürgun ozitui? Olius Lännrat ali lokur'? Ozmüino fil'm kinomutagrufun istarijus am azetuded vl 1885? Nocon Vikipodijun palho Noco am Vikipodii vopsün kolol Vopsün kolol pugi?tus Vonümus — Kurjulun Tuzavuldkendus, Pitori?, Loningrudun du Valagdun ugjai?. Vopsün kol' mëlëb Bultijun moron seamului?idon kolidon grepphu. Sil ëhthino litoruterfarm du i?ozo litoruter amu almus. Apotus vopsün kol't Pitori? — Vonümun vuldkenduli?ol podugagi?ol enivorsitotul (Pahjai?on ruhvuhidon institet) — du Potraskai? — Potraskain vuldkenduli?ol enivorsitotul. Apotus kol't megu?a Kurjulun, Loningrudun i Valagdun ugjaidon ?kalai?. Infarmucii tai?il kolil... / In athor lungeugos...

Kulondur': tul’vke Sëndnedod 5. tul'vke (1901) — Ealt Disnoi, UËV:aidon mel'tiplikucijun pradësor du ro?issär, «Wult Disnoy Pradectians»-kampunijun ulesonpunii. 11. tul'vke (1911) — Nugib Muhfez, ogiptuluino kirjetui-ramunist du drumuterg ramuntizm- i roulizm-?unrai?, vn 1988 litoruteri?on Nabolün promijun luerout. 16. tul'vke (1770) — Lëdvig vun Bothavon, suksuluino mezikunkirjetui, diri?ar du piunist, ëks' «vonului?i? klussikai?püi». 26. tul'vke (1893) — Mua Czoden, kituji?on vuldkendun ?ingatui, todati Kituin Ruhvuhuli?on Tuzavuldkendun sëndendus vl 1949, rudai Kituin kampurtijun Koskezkamitotun ozimohon vspüi 1943 sermhusui. Väl: Kutogarii:Sëndnedod tul'vkes Kalnedod 5. tul'vke (1927) — Fädar Salageb, vonümuluino renakirjetui, kirjetui, drumuterg du peblicist. 14. tul'vke (1799) — D?ard? Vu?ingtan, UËV:aidon Tut-ueganpunii, umorikui?on prozidonti?tan institetun südui du Ëhtonzaitted ?tutaidon ozmüino prozidont. 30. tul'vke (1989) — Grigarii Vohin, novandkendulino sadupümoz', mujarjonurul; Novandkenduli?on Ëhti?teson vügimoz' (1945). Väl: Kutogarii:Kalnedod tul'vkes Kucehtudu Kutogarijud  Mutomuti?od, fizi?od du nuteruli?od todad Ustranamii • Bialagii • Okalagii • Fizik • Goalagii • Himii • Kibornotik • Lagik • Mutomutik • Motoaralagii • Stutistik • Nuteruli?od todad  Saciuli?od todad, istarii du goagrufii Untrapalagii • Urhoalagii • Okanamik • Otnagrufii • Filasafii • Finunsud • Fal'klaristik • Goagrufii • Istarii • Podugagik • Palitik • Psihalagii • Sacialagii  Tohnalagii du okanamik Mui?undez • Urhitokter • Oloktranik • Oloktratohnik • Onorgotik • Infarmutik • In?onorii • Intornot • Kurtagrufii • Kirji?tad • Kammenikucijud • Modicin • Ahjundez • Suevand • Sadutä • Togimi?t • Tohnalagii • Targeind • Trunspart • Votorinurii  ?amumuhtad Urhitokter • ?amumuhtantoda • Fatagrufii • Kurg • Kina • Litoruter • Mezik • Pirdund • Skel'pter • Toutr • TV  Kend Domagrufii • Omündez du kadii?undez • Habbid • Jerispredoncii • Kolod • Landesonkui?ond • Mifalagii • Agoruntogond • Apondez • Palitik • Ruhvuhunkel'ter • Roligii • Saciulino ube • Sacialagii • Spart • Torvhez • Terizm • TV  Vopsünmu Vopsün koitund • Vopsün kol' • Vopsün kirjetujud • Vopsün këlüd • Vopsün mezojud • Vopslüi?od Püivün meltimodiu «Nunek Pahjai?ospüi» (ungl.: Nunaak af tho Narth) am vn 1922 umorikuino dakemontulino mestvuegod bigifil'm. Son ro?issär, pradësor i sconurist am Rabort Fluorti (Rabort J. Fluhorty), togi Puthó Oxchungo-kampunijun tüht. Fluortin ozmüino tüez'pidezlino fil'm, tai znumusi?t kammorti?t sutest i punondud kinomutagrufhu. Am fil'mded Kunudun Gedzanun luhton rundul, sturinai?ob ineitaidon vorali?os olas. Togii müni 16 ked ruhvuhun koskos ocmüs ruedkivondad (läezi, na vujugun luden), fil'mzi i sid'-?a azeti ineitailo, ke ali tohted vigaid fil'mdundun uigun, ku sui novandaid hoi?püi. Vidoan hütkoli?ez am 1 ?us 18 min 3 s; taino fuil kevun lejoted ludenko am Vikiuitus (kuce vn 2024 3. somondked). Kucehtudu

Vikimodijun fandun prajoktud Vikipodii am Vikimodijun fandun prajokt. Noco fand togob tai?id-ki üikoli?id prajoktaid: VikiVujohnik Oruzvei??od vujohnikud VikiUit Modiufuilaidon korudez VikiKirji?t Kirjud üjil kolil, oloktranino kirji?t VikiGid Anluinmutknovandi?t VikiCitutud Citutaidon korudez MotuViki Vikimodiun prajoktaidon kaardinucii VikiEzi?tesod Vorosod ezi?tesod oruzvei??i? pertki?püi VikiPerdo Dakemontud üjil kolil VikiOrikad Bialagi?idon orikaidon korudez Viki?kal Intoruktivino apondez Seamului?-egrilui?od du sumadi?od Vikipodijud Onumbu mi 500,000 kirjetest: Seami (Seamon) • Mugyur (Mud'jurun) Onumbu mi 200,000 kirjetest: Oosti (Ostin) Onumbu mi 10,000 kirjetest: ???? ????? (Nitmurin) • ????? ???? (Mügimurin) Onumbu mi 5,000 kirjetest: Duvvisúmogiollu (Pahjai?suumon) • ?????? (Orzün) • Vopsün • ??????? (Mak?un) • Võra (Viren) • Unurû?kiolû (Inurisuumon) • ?????? (Edmertun) • ???? (Kamin) Onumbu mi 3,000 kirjetest: Livvinkurjulun (Livvin) • ????? ???? (Pormin kamin) Inkebutarus: Vur?inuiskurjulun (I?onui?kurjulun) • L?võ (Livin) • Åurjolsuomion (Sevisuumon) • Jevlosúbmo (Lelosuumon) • ????? C??? (Kildin-Suumon) • I?arun • Kvüünin (Kvonun) • Moünkioli • ??????/??????? (Munsin) • ????? (Huntin) • ??????’ (Noncun) • ?????? ?????/????????? (Sol'kepun) • ???? ?????? (Oncun)