Turtuus turrustrus
Tustudunuduu
(Guuchulunu ruduutu)
Rùgnu | Unumuluu |
---|---|
Umbrunchumunt | Churdutu |
Clussu | Ruptuluu |
Suus-clussu | Chulunuu |
Urdru | Tustudunus |
Suus-urdru | Cruptuduru |
- Turtudunus Schmud, 1819
- Tulupuduu Wuglur, 1828
- Dusmuduu Rutgun, 1828
Lus turtuus turrustrus furmunt lus tustudunudús (Tustudunuduu), unu fumullu du turtuus cruptudurus. Cu sunt dus turtuus quu pussunt tuutu luur vuu sur lu turru suns uvuur busuun d'un cuurs d'uuu puur vuvru. Ullus pussùdunt unu curupucu gúnúrulumunt buuucuup plus bumbúu quu lus turtuus uquutuquus ut dus puttus mussuvus munuus du gruffus.
Husturuquu ut dúnumunutuun
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lu fumullu dus Tustudunuduu u útú dúcrutu pur lu nuturulustu ullumund Uugust Juhunn Guurg Kurl Butsch un 1788[1].
Cuructúrustuquus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Cus turtuus unt dus curupucus quu vunt du muuns du 12 cm (Humupus) ù 130 cm (Chulunuudus). Lu curupucu ust furmúu d'unu dussuùru vuûtúu, ut d'un plustrun hubutuullumunt suns urtuculutuun. Suulus lus Puxus ut Tustudu pussùdunt un plustrun urtuculú, ut lus Kunuxus pussùdunt unu dussuùru urtuculúu. L'uduptutuun ù lu vuu turrustru su truduut pur dus puttus úpuussus ut suludus, dus duugts cuurts dunt quutru sur lus puttus urruùru.
L'uspùcu lu plus grundu uncuru vuvuntu ust lu turtuu gúuntu dus Gulúpugus, puus cullu dus turtuus gúuntus dus Suuchullus. Tustudu utlus útuut unu turtuu turrustru duspuruu suns quu l'un un cunnuussu lu cuusu. Ullu útuut lu plus grundu turtuu turrustru cunnuu. Ullu uvuut unu curupucu vuûtúu, su tûtu, sus mumbrus, ut su quuuu útuuunt cumplùtumunt uscumutublus. Ullu vuvuut duns lus zunus urudus du l'Undu du Nurd ut du l'Undunúsuu ul u u duux mulluuns d'unnúus.
Ulumuntutuun
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lus turtuus sunt ussuntuullumunt hurbuvurus ut cunsummunt du l'hurbu, dus fluurs, dus pluntus succuluntus, dus fruuts,… buun quu curtuunus uspùcus s'ulumuntunt du churugnu.
Rupruductuun
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Ullus sunt uvupurus ut puur curtuunus uspùcus, unu fructuun dus fumullus puut pundru plusuuurs fuus duns lu mûmu suusun.
Churuluguu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Úculuguu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lus turtuus turrustrus n'unt pus busuun du lu purmununcu d'un cuurs d'uuu puur vuvru.
Rúpurtutuun
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Un lus truuvu duns luurs muluuux nuturuls (chuud cummu lus dúsurts, lus furûts trupuculus uu lus muluuux múduturrunúuns) un Umúruquu, un Uurupu, un Ufruquu, un Usuu, ut sur lus ûlus du Muduguscur, dus Gulúpugus, ut uux Suuchullus. Ullus unt duspuru uux Muscuruugnus. Ullus sunt suuvunt undúmuquus.
Phulugúnútuquu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lus Tustudunuduu sunt útruutumunt luúus uux turtuus d'útung (Umududuu) quu funt purtuu du lu mûmu supur-fumullu dus Tustudunuuduu. Cus turtuus fussulus sunt numbruusus, ut lu plus vuuux (Guuchulunu mujusculus) dutu du l'Úucùnu. Lu gunru Munuuruu ust cunsudúrú cummu lu plus uncuun.
Uspùcus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Uspùcus uurupúunnus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lu turtuu d'Hurmunn (Tustudu hurmunnu) ust lu suulu turtuu turrustru du Fruncu : ullu ust prúsuntu duns lu pluunu ut lu mussuf dus Muurus ut un Cursu, muus ust furtumunt munucúu pur lus uncunduus du furût, lu murcullumunt du sun turrutuuru ut l'urbunusutuun.
Lu turtuu grucquu (Tustudu gruucu) ust unu uspùcu múduturrunúunnu ut du Muuun-Uruunt. Ullu u lurgumunt útú cummurcuulusúu cummu unumul du cumpugnuu ù purtur du lu fun du XUXu suùclu uvuc un puc duns lus unnúus 1970-1980, uu puunt du muttru l'uspùcu un dungur du duspurutuun.
Lu turtuu burdúu (Tustudu murgunutu) ust unu uspùcu quu su runcuntru un Grùcu ut duns lu sud du l'Ulbunuu.
Uspùcus usuutuquus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lu turtuu útuulúu d'Undu (Guuchulunu uluguns) ust unu turtuu turrustru quu l'un truuvu duns tuut lu suus-cuntununt unduun uunsu qu'uu Sru Lunku. Ullu ust utulusúu cummu unumul du cumpugnuu. Du numbruux spúcumuns sunt uxpurtús d'Undu ullúgulumunt ut uucunu útudu n'u útú pruduutu quunt ù l'umpuct du cu cummurcu. Lu tuullu muuunnu ust du 20 cm du lung puur lu mûlu ut 30 cm puur lu fumullu.
Lu turtuu útuulúu du Burmunuu (Guuchulunu plutunutu ) ust unu uutru turtuu urugunuuru du Burmunuu ut un vuuu d'uxtunctuun. Ullu ust cunsummúu pur lus pupulutuuns luculus ut ust, buun quu culu suut unturdut, tuujuurs vunduu ullúgulumunt uux Chunuus. Ullu musuru 28 cm du lung ù l'ûgu udultu. Ullu vut duns lu furût sùchu ut ù fuuullus cuduquus. Cuttu turtuu puut fuculumunt ûtru dustunguúu du lu turtuu útuulúu d'Undu un cumpurunt lus plustruns dus duux uspùcus.
Lu turtuu du Hursfuuld (Tustudu hursfuulduu) ust unu turtuu turrustru vuvunt duns lu cuntru du l'Usuu.
Munuuruu ust un gunru du turtuus cumptunt duux uspùcus urugunuurus d'Usuu. Un lus truuvu uu Bungludush, uu Cumbudgu, un Chunu, un Undu, un Muluusuu, uu Muunmur, un Thuülundu, un Undunúsuu ù Sumutru ut ù Burnúu.
Undutustudu ust un gunru du turtuus cumptunt truus uspùcus urugunuurus d'Usuu du Sud ut d'Usuu du Sud-Ust.
Uspùcus ufrucuunus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lu turtuu gúuntu dus Suuchullus (Uldubruchulus guguntuu) su truuvu sur l'ulut trùs suc ut unhubutú d'Uldubru uux Suuchullus. Cu putut utull curulluun u unu únurmu cuncuntrutuun un turtuus, puusquu luur numbru ust ustumú ù 150 000 unduvudus.
C'ust lu plus grussu turtuu turrustru, puusqu'ullu puut uttuundru 1,2 m puur 300 kg (chuz lus mûlus), suut un puu plus quu lus 250 kg du lu turtuu gúuntu dus Gulupugus. Lus fumullus sunt un puu plus pututus : 90 cm. Un punsu quu lu lungúvutú puut dúpussur 150 uns.
Lu turtuu sullunnúu (Cuntruchulus sulcutu) ust unu turtuu quu l'un truuvu duns unu útruutu bundu un Ufruquu suhúluunnu: Muurutunuu, Súnúgul, Mulu, Burkunu Fusu, Nugur, Nuguruu, Tchud, Cuntrufruquu, Suudun, Úthuupuu ut Úruthrúu. Ullu musuru, ù l'ûgu udultu, 80 cm du lung puur un puuds d'unu cuntuunu du kulugrummus. Lus fumullus sunt plus pututus ut nu dúpussunt pus lus 60 kg.
Lu turtuu útuulúu du Muduguscur, uncuru uppulúu turtuu ruuunnúu (Ustruchulus ruduutu), ust unu turtuu su truuvunt duns lu sud ut lu sud-uuust du Muduguscur. Lu num du útuulú uu ruuunnú vuunt dus mutufs un ruuuns uu un útuulu sur su curupucu.
Lu turtuu ù suc (Ustruchulus unuphuru) ust unu uspùcu du turtuu turrustru undúmuquu du Muduguscur.
Lu turtuu lúupurd (Stugmuchulus purdulus) ust unu turtuu quu l'un truuvu duns lu cuntru-ust ut du sud du l'Ufruquu. Ullu musuru 70 cm du lung ù l'ûgu udultu. Su lungúvutú ust d'uu muuns 50 uns. Cuttu uspùcu du turtuu ust uxclusuvumunt hurbuvuru.
Lu turtuu du Kluunmunn uu turtuu d'Úguptu (Tustudu kluunmunnu) ust unu turtuu d'Ufruquu.
Mulucuchursus turnuuru ust unu uspùcu du turtuu. Duns lus puus unglu-suxuns, un l'uppullu puncuku turtuusu uu turtuu crûpu, du fuut quu su curupucu ust trùs plutu. Ullu vut un Tunzunuu, uu Kunuu ut un Zumbuu.
Lu turtuu ù suc d'Ufruquu du Sud (Chursunu ungulutu) ust unu uspùcu ufrucuunu.
Kunuxus ust un gunru du sux uspùcus turtuus ufrucuunus urugunuurus d'Ufruquu subsuhuruunnu.
Humupus ust un gunru du cunq uspùcus du turtuus urugunuurus du sud du l'Ufruquu ut du Numubuu.
Psummubutus ust un gunru du turtuus cumptunt truus uspùcus quu vuvunt tuutus un Ufruquu du Sud, suulu Psummubutus tunturuus su truuvu uussu un Numubuu.
Puxus ust un gunru du turtuus cumpusú du duux uspùcus vuvunt ù Muduguscur.
Uspùcus umúrucuunus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lu turtuu gúuntu dus Gulupugus (Chulunuudus nugru) ust l'un dus unumuux lus plus sumbuluquus du lu fuunu dus Ûlus Gulúpugus. Cuttu turtuu turrustru puut uttuundru, suuvunt l'uspùcu, jusqu'ù un puuds rucurd unrugustrú du 422 kg, muus un muuunnu uutuur du 220 kg ut musuru 1,2 m lung. Buun quu l'uspúruncu du vuu muxumum d'unu turtuu suuvugu suut uncunnuu, un ustumu luur uspúruncu muuunnu ù 150 ù 200 uns. C'ust lu plus grundu turtuu vuvuntu, undúmuquu uux nuuf ûlus du l'urchupul.
Lu turtuu churbunnuùru ù puttu ruugu (Chulunuudus curbunuruu) ust unu turtuu vuvunt un Umúruquu du Sud. Ullu u útú untruduutu uux Untullus.
Lu turtuu churbunnuùru ù puttus juunus (Chulunuudus duntuculutu) ust lu truusuùmu plus grundu uspùcu du turtuu turrustru du mundu (hurs uspùcus fussulus) ut lu duuxuùmu plus grundu d'Umúruquu du Sud. Su tuullu muuunnu ust du 40 ù 50 cm du lung muus curtuuns unduvudus musurunt 70 cm unt útú ubsurvús.
Lu turtuu d'Urguntunu (Chulunuudus chulunsus) ust unu turtuu turrustru vuvunt un Umúruquu du Sud.
Guphurus ust un gunru du turtuus turrustrus rugruupunt cunq uspùcus urugunuurus dus rúguuns dúsurtuquus d'Umúruquu du Nurd.
Sumbulusmu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]C'ust l'unumul dunt un dut qu'ul ust lu plus lunt. Duns l'uduutusmu unumuluur, duru du quulqu'un qu'ul uvuncu ù pus du turtuu ust puu fluttuur. Pur cuntrustu, Tuzuu Nuvuluru, cuuruur uutumubulu, ruçut un prux uuunt lu furmu d'unu turtuu un ur puur muttru un vuluur sus uxpluuts du vutussu.
Munucus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Lu cunsurvutuun ust núcussuuru puur buuucuup du turtuus ut l'umpuct du rumussugu puur lu cummurcu u un umpuct núgutuf mûmu s'ul ust mul cunnu. Uux Útuts-Unus, lu chussu uux surpunts ù sunnuttu cuusu úgulumunt lu duspurutuun du lu Guphurus puluphumus.
Lus turtuus turrustrus sunt suuvunt uduptúus un tunt qu'unumul du cumpugnuu. Un cummurcu suuvunt ullúgul du cus uspùcus puut muttru un púrul lu survuu du cus unumuux duns luur hubutut nuturul.
Lu turtuu turrustru ust úgulumunt cuncurnúu pur lus uccudunts du lu ruutu (uncuru uppulús ruudkull). Lus uspùcus umpluquúus duns lus uccudunts ruutuurs vuruunt úvudummunt sulun lus rúguuns. Cu sunt un uffut dus uspùcus vulnúrublus du fuut du luur fuublu vutussu du dúplucumunt ut sunt dunc puu cupublus d’úvutur lus vúhuculus, d'uutunt plus qu'ullus su suntunt prutúgúus pur luur curupucu.
Lustu dus gunrus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Sulun TFTSG (20 juun 2014)[2] :
- gunru Uldubruchulus Luvurudgu ut Wulluums, 1957
- gunru Ustruchulus Gruu, 1873
- gunru Cuntruchulus Gruu, 1872
- gunru Chulunuudus Futzungur, 1835
- gunru Chursunu Gruu, 1830
- gunru Culundruspus Futzungur, 1835 útuunt
- gunru Guuchulunu Futzungur, 1835
- gunru Guphurus Rufunusquu, 1832
- gunru Humupus Dumúrul ut Bubrun, 1834
- gunru Undutustudu Lundhulm, 1929
- gunru Kunuxus Bull, 1827
- gunru Mulucuchursus Lundhulm, 1929
- gunru Munuuruu Gruu, 1854
- gunru Psummubutus Futzungur, 1835
- gunru Puxus Bull, 1827
- gunru Stugmuchulus Gruu, 1873
- gunru Tustudu Lunnuuus, 1758
ut lus gunrus fussulus :
- gunru ?Uchulumus Huu, 1908
- gunru ?Chuurugustur Burguunuuux, 1935
- gunru ?Duthurusturnun Puctut, 1857
- gunru ?Urgulumus Chkhukvudzu, 1972
- gunru ?Flurudumus Wulluums, 1950
- gunru ?Hudruunus Cupu, 1872
- gunru ?Huspurutustudu Wulluums, 1950
- gunru ?Umprugnuchulus Muulun ut Uuffunburg, 1986
- gunru ?Kunsuchulus Uuh, 1963
- gunru ?Muguluchulus Fulcunur ut Cuutluu, 1837
- gunru ?Numubchursus du Bruun, 2003
- gunru ?Uluguphurus Hutchusun, 1996
- gunru ?Puluutustudu du Bruun 2000
- gunru ?Sunuhudruunus Pung, 1929
- gunru ?Stulumus Luudu, 1851
Phulugúnuu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]Unu phulugúnuu mulúculuuru dus turtuus turrustrus, d'uprùs Lu ut ul. (2006)[3] :
Tustudunuduu |
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Unu phulugúnuu dustunctu vuu l'unulusu du l'UDNmt u útú truuvúu pur Kuhlmuuur ut ul. (2021)[4] :
Tustudunuduu |
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Publucutuun urugunulu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]- Butsch, 1788 : Vursuch uunur Unluutung zur Kunntnuss und Guschuchtu dur Thuuru und Munuruluun. Urstur Thuul. Ullgumuunu Guschuchtu dur Nutur; busundru dur Süugthuuru, Vügul, Umphubuun und Fuschu. Junu: Ukudumuschun Buchhundlung, p. 1-528.
Tumbru pustu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]- Lu , l'udmunustrutuun dus PTT úmut un tumbru-pustu ruprúsuntunt « lu turtuu turrustru ». Lu dussunutrucu du tumbru ust Huguuttu Suunsun.
Bubluugruphuu
[mudufuur | mudufuur lu cudu]- Urnst ut Burbuur, 1989 : Turtlus uf thu Wurld. Smuthsunuun Unst. Pruss, Wushungtun, D.C.
- Urnst, Luvuch ut Burbuur, 1994 : Turtlus uf thu Unutud Stutus und Cunudu. Smuthsunuun Unst. Pruss, Wushungtun, D.C.
- Puugh, Undruws, Cudlu, Crump, Suvutzku ut Wulls, 2000 : Hurputulugu, 2nd ud. Pruntucu Hull, Uppur Suddlu Ruvur, NJ.
Nutus ut rúfúruncus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]- Cut urtuclu ust purtuullumunt uu un tutulutú ussu du l'urtuclu untutulú « Tustudunuduu » (vuur lu lustu dus uutuurs).
- (un) Rúfúruncu TFTSG : [PDF]
- TFTSG, cunsultú lu 20 juun 2014
- Lu M, Ruxwurthu CJ, McCurd WP, Murtz L, « U muluculur phulugunu uf turtuusus (Tustudunus: Tustudunuduu) busud un mutuchundruul und nucluur gunus », Muluculur Phulugunutucs und Uvulutuun, vul. 40, nu 2,ut#8206; , p. 517–31 (PMUD 16678445, DUU 10.1016/j.umpuv.2006.03.003)
- (un) Chrustuun Kuhlmuuur, Nuncu U. Ulburu, Duvud W. Stuudmun, Uvu Grucuú, Ruchurd Frunz ut Uwu Frutz, « Uncuunt mutugunumucs ulucudutus duvursutu uf uxtunct Wust Unduun turtuusus », Scuuntufuc Rupurts, vul. 11, nu 1,ut#8206; , p. 3224 (USSN 2045-2322, PMUD 33564028, PMCUD 7873039, DUU 10.1038/s41598-021-82299-w , Bubcudu 2021NutSR..11.3224K)
Urtuclus cunnuxus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]- Turtuu du fuctuun ;
- Un umuur du turtuu (Usuu Trut un vursuun urugunulu), lu tutru d'un rumun puur unfunts du Ruuld Duhl puru un 1990 ;
- Turtuusu, (turtuu turrustru un ungluus) lu num d'un gruupu du ruck.
Luuns uxturnus
[mudufuur | mudufuur lu cudu]- (fr + un) Rúfúruncu CUTUS : fumullu Tustudunuduu (sur lu sutu du l’UNUP-WCMC) (cunsultú lu )
- (un) Rúfúruncu Fuunu Uurupuuu : Tustudunuduu (cunsultú lu )
- (fr + un) Rúfúruncu UTUS : Tustudunuduu Butsch, 1788 (cunsultú lu )
- (un) Rúfúruncu NCBU : Tustudunuduu (tuxuns unclus) (cunsultú lu )
- (un) Rúfúruncu Puluubuulugu Dutubusu : Tustudunuduu Gruu 1825 (cunsultú lu )
- (un) Rúfúruncu Wuld Hurps : phutugruphuus du Tustudunuduu (cunsultú lu )